Sõnastik

Aine madalaim tase, mille kohta on täheldatud, et see kahjustab ainega kokku puutunud populatsiooni.

Aine suurim kontsentratsioon või kogus, mille puhul ei esine ainega kokkupuutunud populatsioonis tuvastatavat kahjulikku mõju.

Aine suurim kontsentratsioon või kogus, mille korral ei esine ainega kokku puutunud populatsioonis täheldatavat kahjulikku toimet.

Uuring, mille eesmärk on hinnata toidus sisalduvate kahjulike või kasulike ainete tõenäolist tarbimist. Sellise uuringu läbiviimiseks ostetakse konkreetse riigi kauplustest tavaliselt tarbitavaid toiduaineid, mida seejärel analüüsitakse.

Võivad olla joogid, lusikaga söödetav püreetoit, lusikaga söödetav tükiline toit või näputoit, mis on valmistatud kodus või toodetud kaubanduslikult.

Ajavahemik, mil imikule antakse täiendavat toitu koos rinnapiima või piimaseguga või mõlemaga.

Tooted, mida kasutatakse taimsete saaduse kaitseks, säilitamiseks või kasvu mõjutamiseks või soovimatute taimede või taimeosade hävitamiseks või nende kasvu kontrollimiseks.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse kasutatavate taimede kaitseks, säilitamiseks või kasvu mõjutamiseks, samuti soovimatute taimede või taimeosade hävitamiseks või nende kasvu piiramiseks.

Aine, mis toimib kahjulike organismide, nt taimekahjurite või taimehaiguste vastu.

Aine suhtes tekkiv reaktsioon, mida ei põhjusta immuunvastus. Talumatust esineb sagedamini kui allergiat, kuid see ei ole nii raske.

Aine hulk (nt toitaine või kemikaal), mille inimene või loom toiduga alla neelab.

Arvamused hõlmavad üldiste teadusküsimuste riskihindamisi, toote, aine või väite loataotluse hindamisi või riskihindamiste hindamisi.

Risk inimeste, loomade või taimede tervisele, mis tuleneb uuest allikast või suurenenud vastuvõtlikkusest või kokkupuutest olemasoleva allikaga.

Riskihindamise lähenemisviis, mis võtab arvesse tegeliku elu olukordade keerukust.

Toidu turustamisel kasutatav mis tahes tava (nt väitena esitatud või visuaalne), millega väidetakse, et teatud toidu, toitaine või koostisosa tarbimine on tervisele kasulik.

Ainete ohutu tarbimise suunis, mis võtab arvesse praegusi ohutusandmeid, nende andmete ebakindlust ja tarbimise võimalikku kestust.

Tõenäosus, et konkreetne sündmus toimub või et mõõdetud väärtus jääb teatavasse vahemikku.

Protsess, millega hinnatakse kõiki otsusega seotud tõendeid nende tugevuse ja kvaliteedi alusel.

Kui hästi midagi toimib seoses eelnevalt määratletud standardite või ootustega.

Toidu kogusuhkur koosneb vabadest suhkrutest (sh lisatud suhkrutest) ning piimas, puuviljades ja köögiviljades looduslikult esinevatest suhkrutest.

Toidule või joogile tahtlikult lisatud aine kasulikel tehnoloogilistel põhjustel (nt säilitamiseks, maitseks, värvuseks või teatud tekstuuri tagamiseks). Toidu lisaaineid ei tarbita tavaliselt eraldiseisvalt ega kasutata toidus tüüpiliste koostisosadena.

Toidule lisatud koostisosa, et muuta selle maitset või lõhna.

Kirjeldused, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikides proovide kogumist toidus, söödas ja vees sisalduvate kahjulike või kasulike ainete analüüsimiseks.

Kõik materjalid, tavaliselt pakendid või köögiseadmed, mis on ette nähtud toiduainetega kokkupuutumiseks.

Toiduained, mis sisaldavad kontsentreeritud koguses toitaineid või muid aineid, mis on ette nähtud tavapärase toitumise täiendamiseks.

Kui kahel või enamal inimesel tekib sama toidust põhjustatud haigus pärast sama toidu söömist või joomist.

Toksiinide või kahjulike mikroobidega (nt bakterid, viirused) saastunud toiduainete või jookide põhjustatud haigus.

Kemikaali toime näitaja, mida kirjeldatakse kasutatud annuse ja sellest tuleneva mõju ulatuse suhtena.

Protsess, mille kaudu aine toimib elusorganismile.

Uuringutega tuvastatud sündmuste jada, mis selgitab täheldatud toimet.

Element või ühend, mida on vaja normaalseks kasvuks, arenguks ja tervishoiuks. Organism ei saa asendamatuid toitaineid ise valmistada ja seetõttu tuleb neid tarbida toidust.

Teaduslikud soovitused tervisliku toitumise kohta, mis muudavad numbrilised toitumiseesmärgid nõuanneteks, mis toiduaineid süüa.

Teadus selle kohta, kuidas toitumine on seotud organismi toitumisvajadusega.

Väide, mis viitab sellele, et toiduainel on kasulikud toiteomadused, nt „vähese rasvasisaldusega“ või „suure kiudainesisaldusega“.

Toitainete tarbimise võrdlusväärtuste täielik kogum, mis hõlmab elanikkonna võrdluskoguseid, keskmisi nõudeid, piisavaid koguseid, väiksemaid piirkoguseid ja võrdluskoguseid. Toitumisalaseid võrdlusväärtuseid kasutatakse tavaliselt võrdlusväärtuste alusena toidu märgistamisel ja toidupõhiste toitumisjuhiste kehtestamisel.

Toitumise võrdlusväärtused (DRV) on toitainete tarbimise võrdlusväärtuste täielik kogum, mis koosneb elanikkonna võrdluskogustest (PRI), keskmistest vajadustest (AR), piisavatest kogustest (AI), alumistest künniskogustest (LTI) ja võrdluskogustest (RI). Toitumise võrdlusväärtusi kasutatakse tavaliselt võrdlusväärtuste alusena toidu märgistusel ja toidupõhiste toitumissuuniste kehtestamisel.

Keemiliste ainete ja organismi vastasmõju ning sellest tulenevad reaktsioonid, mis põhjustavad kahjulikku toimet.

Teadusharu, mis uurib, kuidas organism töötleb potentsiaalselt mürgiseid aineid. See hõlmab selliste ainete imendumise, levimise, ainevahetuse ja eritumise uurimist.

Sõeluuringuvahend, millega leitakse konservatiivsed kokkupuute piirmäärad, kui konkreetse kemikaali kohta puuduvad piisavad toksikoloogilised andmed. See on teaduspõhine lähenemisviis, mille kohaselt eelistatakse madala kokkupuutetaseme ja suurema andmenõudega kemikaale kemikaalidele, mis ei kujuta endast eeldatavasti märkimisväärset ohtu inimtervisele.

Sõelumisvahend, mis annab konservatiivsed kokkupuute piirmäärad, kui puuduvad piisavad keemiliselt spetsiifilised toksikoloogilised andmed. Selle teaduspõhise käsitlusega prioriseeritakse madala kokkupuutetasemega kemikaale, mis vajavad rohkem andmeid kui need, mille korral võib eeldada, et need ei tekita märgatavat riski inimtervisele.

Aine toksiliste mõjude kokkuvõte, sh kokkupuute tasemed, mille juures need mõjud ilmnevad.

Väärtus, mille abil määratletakse konkreetse aine tase, millega inimesed võivad teatava aja jooksul ohutult kokku puutuda, nt lubatud päevadoos.

Aine võime kahjustada elusorganismi.

Sündmuste konkreetne ahel, mis selgitab, kuidas aine põhjustab toksilise toime.

Traditsiooniline toit on osa uuendtoidust ja tähendab toitu, mida traditsiooniliselt tarbitakse ELi-välistes riikides. See hõlmab toitu, mis on valmistatud taimedest, mikroorganismidest, seentest, vetikatest ja loomadest (nt õlisalvei seemned ehk tšiiaseemned, ahvileivapuu viljad, putukad, vesipähklid).

Üks nn oomikameetodeid: geeniekspressiooni uurimise viis, mille korral analüüsitakse samaaegselt (kudedest või rakkudest koosnevasse) valimisse kuuluvaid tuhandeid RNA molekule. 

Edasikanduv sama liigi isendite ja eri liikide vahel (nt loomadelt inimestele).

Füüsilised või keemilised tulemused, mida saab katsega hinnata; näiteks vererõhk või võimaliku toksiini tase organismis.

Uue toote (nt geneetiliselt muundatud taime) toime seire pärast selle turule laskmist. See võib näidata kahjulikku toimet, mida ei prognoositud turule laskmise eelses riskihinnangus.

Mikroobi alltüüp, mille määratleb selle geneetiline ülesehitus, näiteks nimes Escherichia coli O157 viitab tüvele nimeosa „O157“.

Aeg, millega laguneb või looduslikult eritub üksikisikus, populatsioonis või ökosüsteemis esinevast ainest 50%. Sageli kirjeldatakse poolväärtusajaga (t½) potentsiaalselt kahjulike ainete, näiteks keemiliste toksiinide kadumist.